Õgal tsirgul uma laul - leelopäival Värskas

Pärandiaasta on poole peal ja pärandit väärtustavaid sündmusi koguneb aina juurde. Ja kas pole suvi parim aeg, et oma juurtele vähegi lähemale jõuda? Vaatamata riiklikult korraldatud üritustele ja uhketele loosingitele, on loomultasa Värskas peetud iga kolme aasta tagant leelopäevi. Tänavu jõudis  aastate ring sinnani, et rahvariideis ja seto juuri teadvustavad inimesed  taas Värskasse kogunesid.

Leelopäiva peakorraldja oli traditsiooniliselt  Värska Vallavalitsus ja kohalik  kultuurikeskus. Kokku esines seekord Värska laululaval 250 leelosuud - vana ja noort, meest ja naist. Värska vallavanem Raul Kudre vaatas kuus aastat tagasi peetud kõnet – siis oli kirjas, et esines 18 koori. Sel aastal oli neid koos külalistega juba üle kahekümne ja lisandunud perekonnapõhised kollektiivid. "Tundub, et seto leelo on sisemiselt arenenud," leidis Kudre. "Õgal tsirgul uma laul tähendab seda, et igal leelokooril on meile jutustada oma lugu ja lisaks sellele on pered, kes andnud oma pärimust edasi lastele ja lastelastele." 

Jane Priks, üks ürituse korraldajatest lisab, et seto pered on väikesed ja tihti mööda ilma laiali kokkusaamist raske klappima saada. "Kes on Tallinnas ja kes mujal," selgitas Jane. "Mõnel perel on lausa kolm põlvkonda lava peal." Jane ise on tunutd perekonna - Vabarna perega pea kogu aeg laval, kuigi ka nende pere kolmas põlvkond, kõige nooremad, on hetkel Värska Muusikakooliga hoopis Saksamaal tuuritamas . "Ja üts veli om mul Tallinnah ja jäigi ainult Jalmar ja imä laulma, " kõneleb ta. "Tuu om hää mõte, et seda pereasja edäsi arendada, " leiab Jane. "Seekord on nii, et lauldakse seda, midä tsirk tsirstas ja päähe too."

Varasemalt on leelopäiv kantud kindlast teemast - on olnud uhkeid lavastusi pulmateemadel, on kujutatud elotsõõri ja palju, palju muud. "Värska vald on osa Setomaast  ja  leelo on UNESCO vaimse kultuuripärandi osa. Leelopäiva on 1977. aasatast  just vald vedanud ja see on ka siia jäänud,"  ütles vallavanem Kudre. "See on juba põhimõtteliselt ülitähtis sündmus - leelo on seto identiteedi üks alustala ja seda peab hoidma!  Kui Kuningriigi päiv on selline trilla-trulla, siis leelopäival tuleb iga leelokoor näitab, millega ta on kolme aasta jooksul hakkama saanud, mida teinud ja kuidas hoidnud ja arendanud meie ühist pärandit. See on järjepidevuse hoidmine. Ühe seto valla missiooniks peabki olema pärandi hoidmine. Miks me siis üldse setod oleme, võiks küsida. Võiksime ju ka kõik Tallinnasse kolida!" tõdes  vallavanem. "On küll jah, seto keel, aga mis meid teistest eristab, on leelo, mida võib pidada omaette nähtuseks."

Põim Kamal, Värska Kultuurikeskuse värskel juhatajal,oli seekordne leelopäiva kui ühe  seto suurema ürituse  korraldamine üldse esmakordne , ja kõik kulges tema sõnul väga hästi. "Väga palju koore oli kohale tulnud, mitmekesine repertuaar ja programm, olid perekonnad ja lapsed toodud laulma ja ilm oli ilus." Üritus ise on Põimi sõnul  ikkagi ennekõike üleriigiline seto leelokooride kokkutulek, kus võistumomenti  ei ole. Ta ütles, et tegemist on kultuuri kokkutulekuga. Ka  sissepoole suunatust märkis ta ära. "Kultuur on minu arvates siin üritusel puhtam ja kontsentreerunum. Midagi väga muuta ta järgmisel korral kolme aasta pärast eriti ei soovi, sest tegelikult on leelo kogu aeg muutumises - uusi koore tuleb peale ja ka perekondades võetakse kindlasti ka uusi leelolugusid jutustada".

Ka setode ülemsootska Aarne Leima arvates sujus päev väga hästi. Leelonaiste unistus omakeskis olla, tema sõnul täitus. Ta arvas, et Kuningriigipäiva peetakse juba natuke liialt suureks sündmuseks ja enamus rahvast on võõrad. "Me läheme seal rahvamassis kaduma," vahendab sootska leelotajate tundeid. "Leelopäiv peab olema selline, kus platsi peal moodustavad enamuse just nemad - rahvariietes inimesed, setod ja lauljad." Ta lisas veel, et  rahvast ka nii vähe ju seal  ei olnud, et häbenema peaks.

Ka leelopäiva külastanud kaugema nurga inimestel jäi päeva meelolust hea mulje. Eve Viilup, ETV  teleprodutsent, hoomas seda uhkust ja väärikust, mida noorte ja vanade  silmist ning  käitumisest välja lugeda sai. "Siin väravas  tekkis lausa tunne, et oleks pidanud ka midagi kombelisemat selga panama. Eks ma, eesti filoloogina tajun  hästi juuri enda sees ja enda ümber."

Kuningriigi päiv, teine seto rahva suve suursündmus, toimub sel aastal Luhamaal 3. augustil ja ettevalmistused selleks sujuvad sootska sõnul hästi. "Korraldustoimkond käib regulaarselt koos ja tundub, et asjad on kontrolli all, " annab seto rahva suursaadik aru. Viimasel ajal on sootska sõnul huvi päeva vastu suur. On teada, et paljud Eestis tegutsevad firmad sätivad oma suvepäevi ja väljasõite Lõuna-Eestisse, et just sellest päevast osa saada. Ka turismifirmad reklaamivad 3. augustit kui suve suursündmust ja korraldavad reise siia kanti. "Seda üritust tuntakse ja see on suursündmus, mille ettevalmistus nõuab täit tähelepanu ja iga pisiasja läbimõtlemist," kõneles sootska. Sellaastane seto suveülikool Luhamaal ja jätkub ajalookonverentsiga, kus püütakse selegmaks rääkida mõisted  Petseri- ja Setomaa.

Indrek Sarapuu

indrek@polvakoit.ee

Koit, 4.07. 2013