Põlva Kunstikoolis kaitsti lõputöid

Indrek Sarapuu

indrek@polvakoit.ee

 Koit, 09.05. 2013

Kevad on jälle täies jõus ja koolides valmistutakse lõputöödeks ja eksamiteks. Ka Põlva traditsioonidega kunstikool ei ole siinpuhul erand. Lõputööde kaitsmine on jätkuvalt vana head akadeemilist traditsiooni kandev: töö esitaja - kunstnik, tööde hindaja - hindamiskomisjon ja oponent, mõni paraleeleriala kunstikooli õpetaja. Sel aastal oli hindamiskomisjon enamjaolt väljaspoolt õppeasutust ja selle tööd juhtis Põlva juurtega Tartu Kunstigümnaasiumi õpetaja Üllar Sillaots, kelle asjakohsed märkused ka hindamisprotsessil kõlasid.

Sillaots hindas eriti kõrgelt Põlva kooli kasvandike töid. "Mul on hea meel öelda, et Põlva Kunstikooli tase on endiselt kõrge. See on saavutatud siin juba kümmekond aastat tagasi," selgitab ta. "Graafika tase on nii kõrge, et see torkab silma. Tehnilised oskused ning see, kuidas kompositsioon on üles ehitatud on super hea!"

Sillaots soovib, et lastel jätkuks indu edasi tegeleda graafikavaldkonnas ja et õpilastel oleks ennekõike uudishimu seda hoida ja arendada. "Kahju on tõdeda, et need tööd on lõputööd - näen ise tegelikult jätku. Nad võiksid seda edaspidi veel ja veel proovida."

Maalitöödes tahavad Põlva Kunstikooli õpilased Sillaotsa sõnul jäljendada kõike liigagi realistliku maalilaadi kasutades. "Tüdrukutel on väga kõrge ruumi ja vormi kujutlusoskus."

Tema sõnul ei tule sellised asjad iseenesest, sest tänapäeva maailmas, kus elatakse suures infovoos ja meediaväljas, on taust hoopis teisttsugune ja muutunud. "Lapsed istuvad ju enamuse ajast arvutite taga ja seda enam on imekspandav Põlva Kunstikooli õpilaste käelised oskused," lisab kogenud kunstipedagoog.

Üldistest suundumustest rääkides tõdeb Sillaots, et lapsed püüavad võistelda arvutitehnoloogiatega, kasutadades pliiatsit või pintslit. "Tunda on, et noorte kunstisuundumused lähenevad hüperrealismile, mis tähendab ülitäpset esitamisviisi," selgitab Sillaots. Sama tõusvalt võib jälgida seda trendi ka kunstimaailmas tervikuna," tõdeb Sillaots. "Inimloomusele on omane mitte alluda tehnitsistlikele hoiakutele ja soovib seda inimvõimete piiril ületada."

Sillaots avab ka noorte maailma telgitaguseid ning ta teab kindlalt öelda, et lastel on loodud internetis omad kunstipangad, kuhu n-ö hindajaid, lastevanemaid ja õpetajaid ligi ei lasta. Seda kunsti eksponeeritakse ainult omavahel.

Lõpetuseks leiab tänavuaastase hindamiskomisjoni esimees, et kunstikooli õpilased Põlvas ei erine enam palju ükskõik millise maailma asukoha linna või küla või asula kunstiga tegelevatest lastest.

Põlva Kunstikooli IV kursuse lõputööde kaitsjad:

RAIGO PÕLDVEER (juhendaja Mart Vester, oponent Voldemar Ansi)

• „Eestimaa kuldkalake” (puuskulptuur)

LUMILEID HÄLVIN (juhendaja Mart Vester, oponent Merle Põlluveer)

• „Lätis suvitamas“ (õli)

• „Võilillepõllul me naerame, naerame...” (õli)

ELINA AMON (juhendaja Voldemar Ansi, oponent Mart Vester)

• „Jälg minust“ (ofort)

• „Argipäev“ (ofort)

• „Pidupäev” (ofort)

ROBERT KANNIK (juhendaja Mart Vester, oponent Mati Kuusing)

• „Peegelpilt“ (keraamika)

• „Silm pimeduses” (keraamika)

• „Teel püramiidide poole” (keraamika)

• „Tuleviku liblikas” (keraamika)

• „Lõhe” (keraamika)

• „Tundmatu taim” (keraamika)

• „Kass aial” (keraamika)

• „Isemoodi oksake” (keraamika)

JANE JÜRMAN (juhendaja Merle Põlluveer, oponent Mati Leppik)

• „Viiruk” (õli)

• „Piiratud võimalused”(õli)

• „Nägija”(õli)

KRISTIINA MATTUS (juhendaja Merle Põlluveer, oponent Mati Leppik)

• „Näilisus” (õli)

• „Varjatud hingepoolused” (õli)

KIRKE JÜRMAN (juhendaja Merle Põlluveer, oponent Anne Prangel)

• „Gregory” (õli)

• „Suvi rannas” (õli)

LAURA LAUK (juhendaja Voldemar Ansi, oponent Mart Vester)

• „Kõige kaduva teed” (reservaaž, ofort)

• „Kõige kaduva teed I” (reservaaž, ofort)

• „Kõige kaduva teed II” (reservaaž, ofort)

• „Kõige kaduva teed III” (reservaaž, ofort)