Räpinas avati pidulikult loomemaja

Indrek Sarapuu

indrek@polvakoit.ee

Koit, 11.04.2013

Teisipäeval, 9. aprillil avati Räpinas piduliku lindilõikamise, vastuvõtu ning majatutvustusega uus ja värskelt renoveeritud  loomemaja.  Külalised, kes kohale olid tulnud nii Venemaalt, Lätist kui siitsamast valdlinnast, ei olnud vallavanema Teet Helmi sõnul tähtsad ega vähemtähtsad, aga oluliseks saab, kes majas tegutsevad ja tegutsema hakkavad. "Tähistame siin millegi algust - nii omavahelise kui  meie heade partneritega naabrriikides koostöö algust," teatas Helm. "Nüüd  peaks olema Räpinas keskkond, mis inspiratsiooni esile kutsub, olgu siis loometegevuses või mis iganes valdkonnas." 

Maja renoveerimise lugu sai alguse 2012. aasta jaanuarikuus,  kui  allkirjastati ENP-i (Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrument) raames rakendatava Eesti - Läti - Venemaa piiriülese koostööprogrammi ühise korraldusasutuse poolt toetusleping projekti „Development of the centres for culture and creative industries in Räpina, Pechory and Vilaka" elluviimiseks.

Käivitunud projekti juhtpartneriks sai Räpina Vallavalitsus, Vene partneriteks Petseri rajooni administratsioon ja Petseri kultuurimaja ning Läti partneriks Vilaka regiooni administratsioon.

Projekt peab kestma  24 kuud ning selle peamiseks eesmärgiks on ühise ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamine ning kohalike traditsiooniliste oskuste toetamine ja edendamine. Projekti raames rekonstrueeritakse kolmel pool piiri infrastruktuuriobjektid kultuuri- ja loomemajanduskeskusteks ning viiakse ellu mitmeid üritusi.

Projekti raames renoveeriti Räpinas Sillapää mõisa keskuses asuv tallihoone, millest kujundatakse kohaliku kultuurielu ja loomemajanduse elavdamiseks Räpina piirkonna loomemajanduse keskus, Petseris taastatakse kultuurimajana hoone, mis Eesti esimese iseseisvuse perioodil oli Kaitseliidu maja, ning Viļakas rekonstrueeritakse loomemajandusmajaks ajalooline kloostrile kuulunud hoone.

Piiriülese koostööprogrammi strateegiline eesmärk on edendada ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel. Programmi konkreetne eesmärk on muuta laiem piiriala elustandardi ja investeerimiskliima parendamisele suunatud tegevustega nii selle elanikele kui ka ettevõtetele atraktiivseks kohaks.

"Räpina loomemaja on Euroopa Liidu ja Venemaa piirülese koostöö tulemus. Lisaks sellele, et loomemaja elavdab elu Räpina kandis, on tal täita väga oluline välispoliitiline ülesanne." ütles loomemaja projekti sünni juures olnud Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, kes on ka Eesti-Vene parlamendi rühma esimees."Iga selline projekt elavdab Eesti ja Venemaa vahelist suhtlemist ning kasvatab kahepoolset usaldust,"

Maja  peremehe Leo Küti sõnul on esimesene, mis majas toimuma hakkab loomulikult avamine, aga pärast seda juba tõsisemaks minnes arvas maja juht, et nädal - paar läheb enne kui täpsustub kava, mis järjekorras üks või teine tegevus alustab. Esimesena peaks käivituma savi- ja klaasikoda. 18. aprillist peaks algama eesti keele kursused Räpina venekeelsele elanikkonnale. Kindlasti on juhataja sõnul tarvis käima panna allkorrusel kunstiklass, mille tarbeks on veel vaja mõningad vahendid soetada. Maja kokk on korraldamas õpituba algajatele söögitegijatele kui ka kogenud meistritele. Üsna pea on oodata ka küünlakoja käivitumist Sügiseks peaks käima saama ka helistuudio. Juba juuni alguseks, jaanipäeva paiku on võimalik loomemaja pruulikojast oma tehtud kesvamärjukest pakkuda.

Kõigest, mis toimuma hakkab, võib peagi  teada saada ka kodulehelt, mis pidi valmis olema, ent on veel avalikustamata, sest koolitusmaksumused pole veel paigas. "Aga aprillikuu jooksul saab juba internetist teada, mis  täpsemalt toimub," sõnas Kütt.

"Avatud uste päeval selle aasta jaanuaris oli maja vastu väga suur huvi - pea igasse töörühma pretendeeris 30 inimest. Kas see oli ainult eufooria, ei tea öelda, ent kui igasse tuppa saame poole vähem inimesi, tasub see ennast juba ära," kõneles majaperemees.

Tema sõnul tasuta lõunaid ei tule - maja kütte- ja ekspluatatsioonikulud on suured, aga vald toetab nii palju, et suudetakse hinnad hoida taskukohased.

Plaanis on ka külalistele oma tooteid müüa, mille tarbes tulevad maja fuajeesse müügiletid. "Ütleme nii, et maja valmimisega on raam valmis saanud, nüüd on vaja pilt ka sisse paigutada," leiab Kütt.