teisipäev, 6. august 2013

Kanepi kandis kohtusid talu ja mõis


Käesolev aasta on pärandiaasta ja sel suvel toimub palju erinevaid asjakohaseid ettevõtmisi. Nii spontaanseid kui ka juba ammu planeerituid. Kanepi kihelkond on pärandi mõttes väga rikas - olgu või näiteks ülemöödunud sajandi ärkamisaeg, kus oma  meeskooriga võeti osa juba esimesest laulupeost Tartus 1869 ja segakoor moodustati 1884. aastal.

Ärkamiste ning märkamiste aegu on olnud siin Liivimaa nurgas veelgi ja kõiki ei jõuagi kokku lugeda.


Ühel ilusal juulikuu lõpupäeval said aga kokku kaks siitkandist pärit meest - koorijuht ja Varbuse muusikamõisa peremees Kalev Lindal ning Hinni rehetalu taastamise ja säilitamise eestvedaja ja üks omanikest Ott Rätsep. Rätsep tõi tulevasse mõisaaita seltskonnamuusika esimesed terad - esimesed noodid. Nootidel kirjas Rätsepa isa, näitleja ja teatripedagoogi Tõnis Rätsepa laulud nii kunagisest ülimenuka Amor Trio päevilt kui ka hilisemast ajast. Hinni talu peremees saabus Postiteel asuvasse mõisa kui tõeline postimees - linasest riidest kott täis hinnalist pärandit. Mõisahärral on aga suuremat sorti kava hakata mõisa koguma kokku Eesti seltskonnalaulu nii digitaalselt kui ka paberkandjatel.


Meestel on mõttes mõlkumas veelgi plaane, millest üks ka ülejärgmisel nädalavahetusel teoks saamas. Nimelt korraldavad isandad 10. augustil Kanepi rahvamajas Hinni talu olukorrale tähelepanu pööramise vajaduse teadvustamiseks ühiskontserdi, kus peaesinejaks Eesti vanim koor, Kanepi segakoor, ja Rotary klubi segakoor, kes tähistab  ühtlasi oma viiendat tegevusaastat. Külalisesinejaks ei keegi muu kui pärandiaastasaadik Ivo Linna, keda saadab kontsertmeistrina Toomas Lunge. Rotaritele on ühisesinemine vägagi tähenduslik. Viimastel aastatel on püütud esinemistega oma moraalset toetust anda nii mõnegi Eestile tähtsa asja läbiviimisel. Nii on esinetud Voosel ajalookeskuse ja ka Muhu uisu ehitamiste toetuseks. Nüüd tullakse Eesti koorilaulu hälli juurde. Ürituse eestvedaja Ott Rätsepa sõnul on siin kultuuripärandit väga palju: "Meie kooris on lauljad küll valdavalt Tallinna inimesed, aga sel päeval oleme me kõik lõuna-eestlased."
Hinni talul täitub 1. augustil 40 aastat riiklikku muinsuskaitset. Jooksva aasta jooksul on Rätsepa sõnul palju räägitud korda tehtud rehetaludest. Ka kontserdi külalisesineja Ivo Linna on ise korda teinud talu Muhumaal. Eestis on kokku 23 kaitsealust talu. "Vana Võromaa piires on alles umbes paar-kolm talu, mis on kaitse all. Hinni esmamainimine oli aastal 1750," teab Rätsep rääkida. "Üsna tõenäoline, et tegemist on Liivimaa vanima säilinud talukompleksiga."

Järgmise 40 aasta kaitse osas on taluperemees natuke skeptiline, kui nüüd kohe, nii viie aasta jooksul midagi ette ei võta ja korrashoiuks rahastust ei leia. Rätsepa meelest oleks hea, kui kordategemine saaks teoks Eesti vabariigi 100. aastapäevaks. "Mis oleks Eesti riik ilma taludeta," küsiks taluperemees retooriliselt, "ja mis oleks üks talu ilma mõisata." Eks see võikski olla põhjus, miks koostöö areneva Varbuse muusikamõisaga erilise tähenduse omandab. Ott Rätsep ja Kalev Lindal püüavadki koostöös suhet tänapäeva mõistes rehetalu ja mõisa vahel defineerida.

Lindali sõnul ei ole muusikamõisa nimetuse all mõeldud uhket häärberit ega ka pelgalt parki või tootmis- või administratiivüksust, vaid ennekõike vaimsust. "Tähtis on see, mis majades sees toimub," selgitab tunnustatud koorijuht. Tema sõnul peab miljöö soodustama loomingulisust. Ta loodab, et mõisa vaimsus võib ka lausa üleilmset mõõdet võtta, sest ta  ise on aktiivselt tegelenud ka koorijuhtimisega paljudes eestlastega asustatud paikades terves maailmas. "Minu tänase päeva rõõm on aga selles, et aidas koguneb viljaterakestena just Tõnis Rätsepa loodud laulude saabumine meie tulevasse lauluraamatu kokku." 60-st annetatud laulust on 25 meestelaulu, 25 naistelaulu ja 10 ühislaulu. Tõnis Rätsep ise on ka Kanepi kihelkonnast pärit. Osad laulud ka meie koduses võro keeles.

Mõisa ja talu koostöö võiks meeste sõnul tulevikus võtta veelgi suuremaid mõõtmeid. Umbes nii nagu Muhumaal on kuulus Koguva küla ja saare teises otsas Pädaste mõis, on soovitav saarel käies mõlemat külastada. Kanepi kihelkond on ju väravaks Vanale Võromaale ja oleks mitmeti sümboolne, kui talumehed ja mõisahärrad neid tulevikus rõõmsalt tervitaksid ning ühist vaimsust looksid.

"9., 10. ja 11. august on need päevad, kui Kanepi vallas peaks juhtuma üht-teist," teatab mõisahärra Kalev Lindal. "Avalikkusele on suunatud 10. augustil kell seitse toimuv kontsert ja pärast seda toimuv klubiline üritus Varbusel."
Ürituse peakorraldajaks võib aga Rätsepa sõnul julgelt pidada Varbuse Mõisameeste Seltsi Kalev Lindali eestvedamisel. Tegemist ei ole tuluõhtuga, vaid lihtsalt ühele toredale algatusele tähelepanu juhtimisele ning idee üle tulevasest mõisa ja rehetalu vahelisest koostööst kaasa mõtlema kutsumisega.



Facebooki rahvale ka väike üleskutse lisada oma meeldivuste hulka Hinni talu toetuseks loodud lehekülg. Selle leiab üles kui toksida otsinguribale “Hinni”.
I.S

Koit, 1.august 2013.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar