Talendid kodus - Indrek Käo

Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liikme ja Põlva jalgpalliklubi Lootos presidendi Indrek Käo valis Põlvamaa Kultuurkapitali ekspertgrupp 2004. aasta sporditegelase aastapreemia laureaadiks. Möödunud aastal käivitus suuresti tema eestvedamisel jalgpalliklass ning tulevase Jalgpalliakadeemia idu Põlva Ühisgümnaasiumis. Indrek Käo töötab ettevõttes AS Eesti Gaas.

Oled Põlvas sündinud ja kasvanud ning läinud ennast teostama suurde linna. Mis sind ajas sinna?

Eks ikka töö ja veelkord töö. Töötan alates 1994. aastast ettevõttes AS Eesti Gaas ning olen erinevatel perioodidel juhtinud mitmeid Eesti Gaasi tütarettevõtteid, mille peakontorid asusid paraku Põlvast väljaspool. Kuna olen õppinud ehitust, siis on ka töö enamasti olnud seotud erinevate torustike ja objektide ehitusega, mis on asunud üle terve Eesti. Tänaseks olen jäänud pisut paiksemaks ja praegune töökoht (nagu tõenäoliselt paljudel põlvamaalastel) asub Tartus.

Kuidas tulid mõttele hakata arendama Põlva jalgpallielu ja jalgpallialast haridust?

See mõte tekkis ja arenes aja jooksul. Kui me väikese seltskonnaga 1994. aastal Lootose asutasime, ei osanud me uneski ette kujutada, et sellest kasvab välja üks Eesti suuremaid jalgpalliklubisid. Kui paljud imestavad, kuidas nii – Põlva on ju väike koht, siis Lootose puhul pole küll midagi häbeneda. Klubilises mõttes kuulume Eestis jalgpalliklubide püramiidi tippu ning enamik meist kõrgemal mängivaid klubisid ja võistkondi võivad ainult unistada tingimustest, mis on õnnestunud Põlvasse luua. Meil on näiteks võrokeelne hümn ja sellist, oma klubihoonet kui Lootosel, ei ole mitte ühelgi teisel Eestis tegutseval jalgpalliklubil. Lootospark staadionit (ainus küttega väljak Lõuna-Eestis) teatakse isegi Baltikumis, nii nagu ka meie noorteturniire Lootos Cup ja Lootosspring. Mõlemad on Eestis kõige kauem korraldatud jalgpalliturniirid. Meistriliigas mängiv naiskond on Põlva linna ja Põlvamaa korralikult Eesti kaardile kandnud ning elav näide, kuidas hea tahtmise ja pühendumise korral on võimalik ka väikeses kohas teha suuri asju.

Kas Põlva on turvaline ja inspireeriv paik?

Jah, ma usun küll, et on. Nii paradoksaalselt kui see ei kõla, Põlva turvalisuse tagab tema väiksus. Me ei pea ennast hommikust õhtuni võrdlema Tallinna või Tartuga. Meil on suurte linnade ees omad eelised, oluline on osata neid kodanike kasuks rakendada. Sama on ka inspiratsiooniga. Kuna olen Põlva külje all asuva Rosma küla poiss, siis on mind mõjutanud kõige rohkem siiski maalähedus, loodus ja inimesed minu ümber. Pealegi pidi Rosmal Päkamäel asuma üks Euroopa kuuest energiasambast.

Mis võiks olla pikemaajalisem missioon siinkandis? Kuhu tahaksid ideaalis oma tegemistega jõuda?

Maailm meie ümber muutub pidevalt ja kui osata lahtiste silmadega ilmas ringi käia, märgata toimuvaid protsesse, siis olen veendunud, et mõne aja pärast hakkavad Põlva-sarnased väikesed kohad mängima vägagi olulist rolli. Meie globaliseeruvas maailmas lähevad üha rohkem hinda turvalisus, puhas loodus, inimsõbralik keskkond ja muud väärtused, millele tänasel päeval ei pöörata veel piisavalt tähelepanu. Olen üsna palju saanud maailmas ringi reisida ja võin kinnitada, et Põlva on väga hea koht elamiseks, kasvamiseks, töötamiseks ja väärikaks vananemiseks. Minu suguvõsa on siinkandis elanud mitu põlvkonda ning eks Võrumaa veri ja uhkus oma kodukoha üle mängib kindlasti rolli ka minu puhul. Ka missiooni osas, milleks on olnud meie noortele kasvamiseks ja arenemiseks sobivate tingimuste loomine. Me ei saa valida oma vanemaid ega sünnikohta. Küll aga saame paljuski oma elu kujundada ja juhtida. Ja maa ei tohi tühjaks jääda. Need sajad tublid lapsed, kes koos Lootosega kasvanud, on kindlasti saanud osa väärtustest, mis on olnud klubi jaoks olulised algusest peale – ausus, hoolivus, lastesõbralikkus, koostöö, võrdsed võimalused, üksteisega arvestamine... Ideaalis võiks see nii olla ju kogu riigis.

Küsitles Indrek Sarapuu

Koit, 10. august 2013